Eesti keelega on muidugi kahjuks natukene kurvad lood, et väga paljud inglise keelest tulevad sõnad jäävadki kasutusse inglise keelsetena, mistõttu harjume sellega ära ning eesti keelse sõna kasutamine hakkab aina enam tunduma ebaloogilisena ning see ei kõla õigesti. Seda on näha väga palju personalitöö valkonnas, kus inglise keelsed väljendid söövad ennast igapäeva sõnakasutusse (räägime rohkem näiteks „HR-ist“ kui persinalitööst). Kasutame sisseelamise programmist rääkides inglise keelset väljendit on-boarding. Töötaja töölt lahkumisel räägime outplacement´st. See kõlab lihtsalt loogiliselt. Sama lugu on ka sisseostuga ehk outsourcinguga.
Outsourcing tähendab lepingu sõlmimist ettevõtte välise partneriga, kes suudab pakkuda kaupu ja teenuseid, mis vastavad ettevõtte vajadustele ning mida sellisel juhul ei kata ettevõttes töötavad inimesed ning see võimaldab ettevõttel keskenduda oma põhitegevusele.
Teenuste ja kaupade outsourcing väliste partnerite poolt ei ole enam ammu uus nähtus. Organisatsioonid on alati pidanud tegema otsuseid selle kohta, mida nad ise teevad ja mida nad ostavad teistelt. Outsourcingu maht kasvas kiiresti 1980ndatel ja 1990ndatel ning sellest on nüüd saanud ettevõtte strateegia aktsepteeritud osa. Koristamine, IT, toitlustamine, turvalisus ja raamatupidamine on tuntud näited tegevustest, mida sageli tellitakse väliste partnerite kaudu. Enam kui viimase kümne aasta jooksul on kasvanud oluliselt ka personalitöö ülesannete outsourcing.
Kirjandus sisaldab kahte erinevat vaadet personaliteenuste outsourcingule. Esimeses vaates käsitletakse outsourcingut kui võimalust personaliosakonna kasuks. Teenuste outsourcing loob aega ja ressursse strateegiliste personalitöö tegevustele panustamiseks. Organisatsioonid peaksid teravdama oma tähelepanu konkurentsieeliseid loovatele tegevustele, tellides madala lisandväärtusega perifeerseid tegevusi välistelt partneritelt. Seeläbi saab organisatsioon suunata oma põhitegevusele rohkem ressursse (aega, raha ja juhtkonna tähelepanu). Oluline on, et põhitegevustele suurem keskendumine ei pea tingimata olema strateegiline. Tugevama keskendumise tulemuseks võib olla ka tegevuse parem, odavam ja kiirem toimetamine ning teostamine. Lisaks on personaliteenuste outsourcing potentsiaalselt tugev vahend organisatsioonide jaoks, kes üritavad oma personalifunktsiooni tugevdada.
Teises vaates peetakse outsourcingut personalikulude vähendajaks. Sel juhul peetakse seda sünonüümiks personali või kulude vähendamisega, mis esmapilgul loovad organisatsiooni põhipädevusele vähe väärtust. Arvatakse, et outsourcingu peamine edasiviiv jõud on personalihalduse valdkonnas maksimaalse kulude kärpimise püüdlus. Selles vaates käsitletakse personaliteenuste outsourcingut tihtipeale ohuna.
Deloitte´i uuringu alusel on outsourcingu peamised ajendid kulude kokkuhoid, põhifunktsioonide võimaldamine ja mahuprobleemide lahendamine.
Mõistame, et personaliteenuste outsourcinguks on palju erinevaid ajendeid, toome siin välja mõned kasutegurid selle kasuks ning mõned peamised väljakutsed, mis sellega kaasnevad:
Personalitöö outsourcingu plussid:
- Juurdepääs teenusepakkuja tehnoloogiatele
- Tehnoloogia investeeringute vältimine
- Ettevõtte sisese talendi / asjatundlikkuse puudumise korvamine
- Juurdepääs teenusepakkuja talentidele / asjatundlikkusele
- Tegevuskulude vähendamine /personalikulude kokkuhoid
- Personalitöö funktsioonide sujuvamaks muutmine
- Juriidilise riski vähendamine
- Järjepideva teenuse tagamine ettevõttes
- Kvaliteetsema teenuse pakkumine ettevõttes
- Võimaldada personalitöötajatel keskenduda rohkem strateegilistele tegevustele
- Personalitöötajate vähendamise kompenseerimine
Personalitöö outsourcingu miinused (väljakutsed)
- Varaseme outsourcingu kogemuse puudumine
- Töötajate vastupanu ja hirm
- Muutuse mõju olemasolevale töötajaskonnale
- Mõju ettevõtte kultuurile
- Hirm kontrolli kaotamise ees
- Hirm personalitöökohtade / personali kaotuse pärast
- Selgus, mida teenuspakkujalt oodakse
- Õige ning kvalifitseeritud teenuspakkuja leidmine